Keskkoolide MM- formaat
Peamised omadused:
- eeskätt
keskkooliõpilastele mõeldud formaat
- võistkonnas kokku viis inimest, kellest väitluse jooksul kõnelevad kolm
- kaheksa kõnet ilma mõtlemisajata
- vaheküsimused
- Kasutatakse näiteks Austraalias ja rahvusvahelistel keskkooliturniiridel.
Maailmaformaadis peetakse väitlusi keskkoolide väitluse
maailmameistrivõistlustel ja teistel rahvusvahelistel turniiridel. Selleks
loodi 1989. aastal spetsiaalne formaat, mis ei olnud tollel hetkel kasutusel
üheski riigis. Maailmaformaadi eesmärk on ühest küljest võimaldada ausat
võistlust võistkondade vahel, kes on harjunud väga erinevate formaatidega.
Teiselt poolt peab see formaat võimaldama maailma parimate väitlejate
proovilepanekut võimalikult paljudes erinevates põhioskustes.
Maailmameistrivõistlustel
osalevas võistkonnas võib olla kuni viis õpilast, kellest igas voorus väitlevad
etteantud teemal korraga kolm. Maailmaformaadi kõned ei erine ülesehituselt
oluliselt Karl Popperi formaadist. Jaatajate (proposition) ülesandeks on
teema defineerimine, oma kaasuse esitamine ja kaitsmine ning eitajate (opposition)
ülesanne vajaduse korral definitsioonide vaidlustamine ning jaatajate kaasuse
ründamine. Eitav võistkond võib esitada oma vastukaasuse, kuid see ei ole
kohustuslik. Igal juhul on rangelt soovitatav oma rünnak struktureerida ning
üht strateegiat järgida.
Väitluse 8 kõnet võib jagada:
J1, E1, J2, E2, J3, E3 esitatavad ülesehitavad kõned (constructive, positive)
E1 või E2 ning J1 või J2 esitatavad kokkuvõtvad kõned (reply).
Kõigi ülesehitavate kõnede pikkus on 8 minutit ja kokkuvõtvate kõnede pikkus 4 minutit.
Ülesehitavad kõned
Ülesehitavateks ehk konstruktiivseteks kõnedeks nimetatakse väitluse kuut esimest kõnet. Maailmaformaadis on lubatud uute argumentide sissetoomine kõigis ülesehitavates kõnedes (neljas esimeses on see kohustuslik, kahes järgmises lubatud). Seejuures tuleks silmas pidada aga kahte asjaolu: esiteks peaks iga järgnev kõne (nagu kõigis väitlustes) tegelema üha rohkem väitluses öeldu ja üha vähem uue materjaliga. Teiseks peab kogu võistkonna kaasuse loogika siiski sisalduma esimese kõneleja kõnes. Esimene kõneleja peab ära nimetama kõik argumendid, millele keskendutakse, ning milline kõneleja missuguse argumendiga sisuliselt tegeleb.
Kokkuvõtvad kõned
Väitluse kaks viimast kõnet on kokkuvõtvad kõned, mille peab kummagi poole esimene või teine kõneleja vastupidises järjekorras, ehk esimesena eitaja ja teisena jaataja. Kokkuvõtvate kõnede ülesandeks on väitluse suuremate vaidlusküsimuste käsitlemine, uute argumentide esitamine on keelatud.
Vaheküsimused
Nagu parlamentaarses väitluses, on ka maailmaformaadis konstruktiivsete kõnede teisest viimase minutini lubatud kõnelejale vaheküsimusi esitada. Vaheküsimusi võivad pakkuda kõik vastasvõistkonna liikmed. Kõnelejal on õigus vaheküsimusest keelduda või see kohe või veidi hiljem vastu võtta. Kui vaheküsimus on vastu võetud, on küsimuse esitajal 10-15 sekundit oma küsimuse, vastuargumendi vm esitamiseks. Soovitatav on kõne jooksul vastu võtta 2 vaheküsimust.
Hindamine
Maailmaformaadi võitja selgitavad kohtunikud väitluses esitatud kaasuste põhjal. Kõnelejatele antakse ka individuaalseid kõnelejapunkte 100-pallisel skaalal, mis jaguneb:
- Sisu (40 punkti). Sisupunktidega hinnatakse kõneleja mõttekäigu loogilisust, esitatud tõestusmaterjale ning väitluses tekkinud võimaluste ärakasutamist (vastase nõrga argumendi leidmine, vaheküsimuste mittevõtmine või mitteesitamine olulistel hetkedel).
- Stiil (40 punkti). Stiilipunktid näitavad kõne esituse kvaliteeti. Samuti karistatakse väitleja ebaviisakust (solvangud, kõneleja ahistamine vaheküsimustega jms.) stiilipunktide alandamisega.
- Strateegia (20 punkti). Strateegiapunktides peegeldub kõne struktureeritus, ajakasutus, olulise eristatus ebaolulisest ja võistkonnatöö (kuivõrd kõneleja on mõistnud oma rolli antud väitluses).
Teemad
Kuna maailmaformaat on mõeldud eelkõige MM-idel väitlemiseks, on kasutatavad teemad väga erinevad. Üldiselt võib teemasid jagada kahel alusel: plaaniteemad, kus arutatakse konkreetset tegevusplaani mingi probleemi lahendamiseks (näiteks kolmanda maailma võla kustutamine) ja väärtusteemad, mis keskenduvad filosoofilisematele vastuoludele (näiteks sõnavabadusele). Ka plaaniteemade puhul on eeldatav plaan teema sõnastuses konkreetselt ette antud, võistkonnad ise plaani tegema hakkama ei pea.
Inglisekeelne formaaditutvustus
2011. a. väitlusseltsi suvekoolis viis MM-formaadi teemalise töötoa läbi Leedu treener Maria Gedmine Bubnyte. Tema inglisekeelse slaidiesitluse (pptx, 632 KB) leiate siit World Schools Debating Championship.pptx
