Väitlus

Vaata väitluste videosalvestusi siit >>

Väitlus on kindlate reeglitega võistlus tugevama argumendi eest. Meie peame väitlust üheks olulisemaks ning efektiivsemaks demokraatlike väärtuste levitamise ning õpetamise vahendiks, kuna selles on kesksel kohal sisukam argument, tolerantsus erinevate maailmavaadete suhtes ning oskuslik eneseväljendus. Kõiki kolme kombineerides on hea väitluse abil võimalik analüüsida ühiskonnas levivaid nähtusi, vastuolulisi teemasid, kasutamata tähelepanu köitmiseks manipuleerimisvõtteid, oponendi solvamist või tühje emotsionaalseid väiteid. Väitlustes ei otsita ühest ning ainuõiget vastust konfliktsetele teemadele, vaid vastupidi püütakse välja selgitada kõikvõimalikud argumendid ning nägemused erinevatelt pooltelt. 


Kui tänase ühiskonna kontekstis mõeldakse väitluse all eeskätt sisukat vaidlust, milles rõhk peaks demagoogia ja kõnekujundite asemel olema sisulisel argumentatsioonil, siis Eesti Väitlusselts tegeleb pisut kitsama nähtusega, mida võib defineerida läbi järgmise kolme elemendi:

  • Väitlus toimub kindla reglemendi järgi
  • Seisukoht (teema), mille üle väideldakse, on ette antud ning võistkondade positsioonid loositakse
  • Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega

Väitluselemendid

1. Väitlus toimub kindlate reeglite järgi

Üldiselt panevad väitlusreeglid paika selle, mitu võistkonda väitluses osaleb, mitmeliikmelised nad on, millises järjekorras esinevad väitlejad, kui pikad on kõneajad, kas üksteisele saab esitada küsimusi ning millised on muud väitluse ajal kehtivad protseduurireeglid. Maailmas on olemas kümneid erinevaid väitlusformaate, millel kõigil on erinevad reeglid, kuid formaate ühendab tõsiasi, et nad tagavad mõlemale väitluses osalevale võistkonnale võrdse võimaluse omi seisukohti esitada. Kui tavalist vaidlust võib võrrelda keskaegse lahinguga, kus puudusid reeglid ning peale jäid suurema nuiaga (kõvema häälega) või arvulist ülekaalu omav pool, siis väitlus on selles mõttes nagu tänapäevane vehklemisturniir, kus kasutatavad relvad ja lubatav käitumine on reglementeeritud, et tagada võitlejate võrdne positsioon.

2. Seisukoht (teema), mille üle väideldakse, on ette antud ning võistkondade positsioonid loositud

Võimalike väitlusteemasid on olemas oluliselt rohkem kui väitlusreegleid. Ka väitluste sisu võib erinevate teemade puhul olla väga erinev: plaaniväitluse puhul arutatakse hüpoteetilise seaduseelnõu sobivust (Eestis tuleks üle minna palgaarmeele), väärtuspõhise väitluse korral võib vaielda, kas mingi nähtus on olemuselt hea või halb (Surmanuhtlus on põhjendatud), kohtuvaidluses hoopis millegi kolmanda üle. Kõikide väitlusteemade ühine omadus on jällegi see, et häid argumente on võimalik tuua mõlemalt poolt ning seega on mõlemad võistkonnad võrdses seisus.

Kuna võistkondade positsioonid teema suhtes loositakse, tähendab see kahte aspekti. Esiteks ei kaitse väitlejad väitluse ajal oma isiklikke seisukohti. Teiseks ei ole võistkondadele antud võimalust tulla „keskpõrandale kokku“ ehk üksteisega teema suhtes nõustuda, vaid nad peavad oma etteantud seisukohta kaitsma sajaprotsendiliselt. Hästi tähtis on aru saada, et kõike seda tehakse hariduslikel eesmärkidel: esiteks õpetab vastandlike seisukohtade esitamine kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet. Teiseks vähendab loositud seisukoha kaitsmine väitluse emotsionaalsust: iseenda seisukoha põhjendamisel on palju lihtsam kasutada tõestuseta „see lihtsalt on nii“ tüüpi „argumente“.

Argumentatsioon tähendab oma väite põhjendamist kindla skeemi järgi, mille alusel argument jaguneb neljaks osaks: väiteks, eelduseks, tõestuseks ja neid siduvaks järelduseks. Kui mõte on esitatud sellisel kujul, siis on ta lakanud olemast lihtsalt väide ja on muutunud argumendiks.

3. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega

Olemuslikult tähendab see reegel, et väitlusel on alati võitja ja kaotaja. Otsuse võidu ja kaotuse kohta teeb kohtunik mitte selle põhjal, mis ta ise etteantud teemast arvab, vaid selle põhjal, kelle seisukohad äsjakuuldud väitluses tema arvates olid paremad. Otsus ja sellega kaasaskäiv põhjendus on olulised tagasisidena väitlejatele: see näitab neile, kuidas kuulaja nende mõtetest aru sai, mis läks väitluses hästi ja mida saab parandada. Ilma otsuse ja võitja väljakuulutamiseta jääb väitlus kui hariduslik protsess oma loomuliku lõpuni viimata. Viimast võiks võrrelda õpetajaga, kes laseb õpilastel järjest kirjandeid kirjutada, kuid ei anna neile kunagi hinnatud ja parandatud versioone tagasi. Samas tuleb rõhutada, et võitmine ei ole väitluses kindlasti peamine eesmärk.

Väitluse lõpus tehtav otsus ei pretendeeri absoluutsele tõele, mõni teine kohtunik võiks samas olukorras väitlust teisiti hinnata. Kuid  väitlejate ülesanne on alati veenda konkreetselt neid kuulavat kohtunikku, on kohtuniku otsus, kui ta on selle teinud väitluse ja mitte oma arvamuse põhjal, põhimõtteliselt alati õige. 

Müüdid väitluse kohta

1. Väitlemine õpetab inimesi võidu nimel ebaausate vahenditega mõjutama ja petma, hea väitleja on see, kes suudab „musta valgeks rääkida".
Vastupidi: väitlus, ja eriti veel Karl Popperi väitlusformaat, õpetab esitama argumente, mis on tõestatud võimalikult adekvaatsete faktidega. Samuti õpetab väitlemine ära tundma vastaspoole demagoogiat ja ebaausaid võtteid ning neile tähelepanu juhtima. Üldiselt mida rohkem inimesed väitlusega tegelenud on, seda vähem on neil tahtmist või vajadust ebaausaid võtteid kasutada. Oluline on ka mõista, et väitleja ülesandeks ei ole „musta valgeks rääkimine“, alati väideldakse ju selliste teemade üle, millel häid argumente saab tuua mõlemalt poolelt. Kasutades metafoorina EVSi vapilooma sebrat, võib öelda, et üks pool peab suuremaks rääkima sebra valged ja teine pool mustad triibud.

2. Väitlus on ebamoraalne, kuna ta sunnib inimesi minema vastuollu iseenda arvamusega ja kaitsma igasugu kahtlaseid seisukohti.

Ka see arusaam põhineb ilmselt väitlusteemade mittetundmisel: väideldakse ikkagi selliste teemade üle, kus mõlemal poolel leidub häid ja põhjendatud argumente. Loomulikult võib väitleja välja tulla asjaga, mida ta ise ei usu, kuid reeglina ei kõla see ka väitluses eriti veenvalt ning seetõttu koostatakse kaasused eeskätt mõtetest, mida ka ise usutakse. Seega õpetab väitlus just tolerantsust oluliste küsimuste mõlemale poole heade põhjenduste leidmise läbi. Tegelikult näitab mõtteviis mustvalgest maailmast, kus väideldavate küsimuste suhtes ühel poolel on 100% õigus, lihtsalt seda, et arvaja ei ole asja piisavalt süvenenud. Ja isegi kui väitleja peab kaitsma seisukohta, mida ta üldjoontes ei toeta, tuleb meeles pidada, et väitlus on vaid harjutus, mis mõeldud osalejate kriitilise mõtlemise ja oma seisukoha selge esitamise arendamiseks. 

3. Väitlus kui protsess on kinni vaid võitmises ning on keskmisele õpilasele väga traumeeriv.

See mulje võib jääda väitlustee alguses, kus väitlejad tõesti kipuvad pigem kaotuseid saama. Kuid asi ei ole väitluse erilises võistluslikkuses, vaid lihtsalt õppimisajas, mis väitluse puhul kipub kestma vähemalt aasta ning ka pärast selle aja möödumist ei jää väitleja oma arengus seisma. Ehkki väitluses alati üks pool võidab ja teine kaotab, jõuab enamik väitlejaid umbes kolmandaks väitlusaastaks sinna, kus neil on rohem võite kui kaotuseid. 

Väitlus ja demokraatia 

Väitluse ajalugu ulatub tagasi sama kaugele, kui kaugele ulatub demokraatliku ühiskonnakorralduse ajalugu. Demokraatia ja väitlemine on teineteisega lahutamatult seotud, sest väitlemine tähendab oma arvamuse kujundamist ja julgust seda esitada. Nii võibki öelda, et väitlus annab inimesele sisemise demokraatia, aitab kaasa meie ühiskonna demokratiseerimisele ka seest poolt, koolitades ning harjutades inimesi olema demokraatliku ühiskonna täisväärtuslikud kodanikud, kes kannavad endas demokraatia ideed. 

Milleks väidelda? 

Esimene põhjus on see, et oskuslik kõnekunsti kasutamine tähendab edukust 21. sajandil. Kindlasti tuleb igal inimesel elus ette situatsioone, kus on võimalus avaldada oma arvamust mingi inimgrupi ees. Kui sellest võimalusest ära öelda või teha seda oskamatult, on käest ära antud võimalus midagi muuta, milleski osaleda või mõnda protsessi juhtida. Olgu tegu tööintervjuu või kõrgkooli astumise vestlusega, poliitilise- või sünnipäevakõnega, suure publiku või üheainsa vestluspartneri veenmisega - igal pool on tõhusaks vahendiks just kõnekunst ehk retoorika. Oskuslik kõneleja suudab kõne pidada igas olukorras ja igasugusele publikule ning suudab seejuures avaldada oma kõnega muljet ja saavutada soovitud efekti. 

Väitlus muutuks kohutavalt igavaks, kui teema oleks kogu aeg muutumatu. Selle ärahoidmiseks toimuvad erinevad väitlused erinevatel teemadel, sama teema püsib kõige rohkem paari turniiri jooksul ning ka sel juhul muudetakse sõnastust. Seega on vaja väitlustel osalemiseks lugeda ajalehti ja ajakirju, jälgida uudiseid ja arvamuskanaleid (Memokraat, Postimehe arvamusportaal jt). Loomulikult ei ole see väitlusega alustamise eelduseks - pigem on tegemist tegevustega, millega iga väitleja varem või hiljem tegelema hakkab ja mitte sellepärast, et väitlus teda selleks sunniks, vaid selle pärast, et väitlus äratab temas huvi nimetatud meediakanalite ja nendes sisalduva info vastu. Väitlusega tegelemine laiendab oluliselt silmaringi ja suurendab teadlikkust meie ümber toimuvast. 

Lisaks juba nimetatud põhjustele annab väitlusega tegelemine ka oma mõtete korrastamise ja struktuure esitamise oskuse. Parimaks näiteks siinkohal on väitlusprogrammiga seotud emakeeleõpetajate järeldus, et väitlejad on tunduvalt paremad kirjandikirjutajad - nende kirjandid on selged, loogilised ja esitatud mõtted on hästi argumenteeritud. 

Kui ka need põhjused pole veel piisavad, et hakata tegelema väitlusega, siis olgu lisatud, et väitlejad on lõbus ja kokkuhoidev seltskond, kes kohtub siin-seal turniiridel ning igal suvel suures väitlusseltsi suveakadeemias, kus oma kindel koht on kõikvõimalikul meelelahutusel.

Väitluse kasulikkust kinnitavad paljud haridusuuringud, näiteks see siin


Kuidas hakata väitlusega tegelema?

Vastus on imelihtne – võtke ühendust Eesti Väitlusseltsiga ja oletegi astunud esimese sammu. Seda saab teha siin. Sealt edasiliikumiseks on mitmeid võimalusi – liitumine lähedalasuva väitlusklubiga, teie koolis või kodukohas uue väitlusklubi loomine jne. 

Täiskasvanutele pakume võimalust osa saada täiskasvanukoolituse programmist, mis pakub kõne- ja väitlusalast koolitust. 

Koolitusüksus on loodud kõikidele huvilistele, kes soovivad ennast kõne- ja väitlusalaselt harida. Kohandame väljapakutavaid koolitusi vastavalt Teie organisatsiooni vajadusele ja soovile, olgu sooviks siis avaliku esinemise, argumenteerimise, läbirääkimisoskuste arendamine või midagi kolmandat, mis meie spetsiifikaga seotud. Liaks on võimalik erinevaid koolitusteemasid omavahel kombineerida, nii et tulemuseks on Teie vajadusele kohandatud koolitus. 

Kõik meie koolitajad on väitlushariduse taustaga, lisades samal ajal huvitavaid varjundeid igale meie koolitustele vastavalt oma elu- ja töökogemusele, olgu selleks siis juriidika, andragoogika (täiskasvanute koolitus), psühholoogia või mõni teine huvitava ala. Lisaks omavad koolitajad rahvusvahelisi väitlus ja koolitamiskogemusi. 

Selleks, et uurida, mida meie koolitajad teevad ja leida endale ainuõige koolituspakett, võtke ühendust meie koolitussuuna juhiga, Helina Looriga, kelle kontaktandmed leiate aadressilt http://www.vaitluskoolitus.ee.